21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist prantsuse saia päeva, mil enamasti maitstakse veel sooja, äsja ahjust võetud värsket baguette`i. Kuigi prantsuse sai on armastatud kogu maailmas ei saa just prantslased ilma selleta läbi. Kolmteist aastat Prantsusmaal elanud kirjanik ja ajakirjanik Erika Umbrasaitė tõdeb, et värske leiva puudumine võrdsustub prantslastele lausa tragöödiaga.

Tavaliselt ostavad prantslased värske saia kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Ilma selleta kujutaksid nad raskesti ette igapäevast toitu.

Värske saiaga süüakse praktiliselt kõike – juustu, salateid, isegi praade. Restoranis tuuakse alati vett ja värsket saia ning söönud selle ära, ei häbeneta paluda lisa. Saia ei kasutata ainult suupistena vaid riisutakse ka kastme jäägid taldrikult, näidates nii, et kõik oli maitsev kuni viimase suutäieni. Kuigi selline käitumine ei vasta tegelikult etiketile on see prantslaste jaoks siiski lubatud eksimus, mis on sageli  ja üsna tavaline vaatepilt ka parimates ja luksuslikes restoranides, jutustab E. Umbrasaitė.

Tähtsaim reegel - sai peab olema värske. Eilset saia ei peeta söögikõlblikuks, ehk vaid hädapärast kuumade võileibade röstsaia või magusa pudingu jaoks koos piima ja võiga - pain perdu valmistamiseks.

Küüslauguvõiga prantssai ahvatleb ka jaapanlasi

Prantsuse sai on armastatud ka Leedus - eriti koos küüslauguvõi täidisega.

Küüslaugutäidisega prantssai on üks meie populaarseimaid tooteid. Selle toote retseptile pani aluse ühele kliendile toodetud itaaliapärane küüslauguvõitäidisega ciabatta – paigaldanud uue prantssaiade tootmisliini leidsime, et neid oleks huvitav küpsetada just selle täidisega . Me ise olime üllatunud, kui populaarseks see toode on muutunud, jutustab Baltimaade suurima leiva, suupistete ja külmutatud toodete tootja Mantinga tootearendusjuht Ramunė Puzinienė.

Tema sõnul on küüslauguvõi täidisega prantssai võitnud tunnustuse mitte ainult Leedus vaid ka teistes riikides. Seda eksporditi edukalt Poola, Lätti, Soome, USA-sse, Rootsi ja isegi Jaapanisse. Ainuüksi eelmisel aastal kasvas baguette eksport peaaegu 33 protsenti, aga toodeti neid kokku peaaegu 23 miljonit tükki.

Kuna prantssaiu toodame üsna erinevatele turgudele, erineb mõnevõrra ka selle retsept. Peamised koostisosad on siiski samad: kvaliteetne nisujahu, pärm, toiduõli, sool ja vesi - tõdes R. Puzinienė.

Teisel ja kolmandal kohal on Mantinga ekspordis itaalia ciabatta ja väike prantsuse saiake.

Kõnnivad palju ega söö snäkke

Vaadates prantslasi kerkib vältimatult küsimus - kuidas on võimalik süüa nii palju saia ja jääda saledaks? E. Umbrasaitė vastab, et saleduse saladus peitub paaris lihtsas reeglis..

Esiteks, prantslased peavad väga rangel kinni päevasest rütmist: hommikul kerge hommikusöök, kella 12-13 paiku lõuna ja kella 20 paiku õhtusöök. Lõunastavad nad kiirustamata, lõunaeine võib kesta isegi 1,5 tundi. Kuid kõige tähtsam on aga see, et nad üldse ei näksi – snäkid on lubatud ainult lastele ja tavaliselt on selleks kerge õhtuoode kella 16-17 paiku, õun või mõni muu väike snäkk, selgitab kirjanik.

Kuigi prantslased ei ole eriti spordilembesed, armastavad nad palju kõndida. See, nagu ka prantslaste geneetika, võib olla nende saleduse saladus. Vestluskaaslane paljastab, et prantslased ei armasta eriti dieete - neid hinnatakse kui elurõõmu äravõtjaid. Kui prantslane hellitab end mingil päeval rohkem, teeb ta järgmisel päeval lihtsalt salatipäeva ja läheb jalutama.“