Igal aastal tarbivad Euroopa elanikud üle 30 miljoni kg leiba ja selle tooteid. Nende küpsetiste tarbimine on suhteliselt stabiilne – kogus muutub veidi, kuid muutuvad küpsetiste maitsed ja toiteomadused. Samal ajal soovitavad toitumisspetsialistid arvestada mitte ainult leiva koostisega, vaid ka selle söödud kogusega.

Dietoloog Gabriele Štulaitė sõnul on leib toiduvaliku püramiidis koos teiste teraviljatoodetega esimesel tasemel, kuid see ei tähenda, et leib peaks moodustama suurema osa meie toiduratsioonist .

„Inimene peab iga päev toiduga saama mitmesuguseid toitaineid – üheski toiduaines pole neid kõiki, mistõttu on vaja võimalikult mitmekülgset toitu. Päeva põhitoidukordade – hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ajal peaks veerand taldrikust olema täisteratooted. Leib oleks hea valik selle taldrikuosa täitmiseks, kuid siiski ei peaks päevas ületama üht standardsuuruses leivaviilu“, – räägib G. Štulaitė.

Kummutas müüdi, et must leib on tervislikum

Kuigi portaali Statistica andmetel on leiva populaarsus tasapisi vähenemas – 2021. aastal tarbiti Euroopas 7 protsenti vähem leiba kui kümmekond aastat tagasi – jääb leib üheks peamiseks igapäevaselt tarbitavaks toiduaineks.

„Muutub mitte leiva tarbimine, vaid selle pätsi suurus ja valik. Näiteks kui varem oli tavaks küpsetada suuri, mitme kilogrammi kaaluvaid leivapätse, siis nüüd pakutakse klientidele tunduvalt väiksemaid, 300-400 g kaaluvaid pakendeid. Seda mõjutasid muutunud tarbimisharjumused - inimesed ostlevad palju sagedamini, mistõttu ei ole enam vajadust leiba pikemaks ajaks varuda. Lisaks on oma mõju ka sellel, et leibkondade arv väheneb“, – räägib Mantinga uute toodete arendusjuht Ramunė Puzinienė, kes töötab selles valdkonnas juba üle 20 aasta.

Avastab uusi maitseid

R. Puzinienė sõnul proovivad Leedu elanikud meelsasti uusi leivatooteid – speltajahuga, kuivatatud juur- või puuviljatükkidega, aga ka teiste riikide köökide retsepte.

„Märkame, et tarbijad kalduvad rohkem lugema toiduainete etikette ning valima võimalikult loodusliku koostise, maitse ja värviga leivatooteid. Tarbijad ei muutu mitte ainult valivamaks, vaid ka nõudlikumaks leiva kvaliteedi suhtes – atraktiivse välimuse ja koostisega käsitööna valmistatud leivatooted on muutumas ülimalt aktuaalseks. Sel põhjusel võib poelettidelt leida ka ilma lisatud suhkru või E-lisandita leiba“, – räägib vestluskaaslane.

Vanad leivaküpsetamise traditsioonid sobivad hästi tänapäevaste tehnoloogiatega – näiteks kuni 36 tundi naturaalse juuretisega kääritatud leib on poorse tekstuuriga ning kiviahjus küpsetades saadakse eriti krõbe koorik.